Каталог :: Программирование и комп-ры

Реферат: Arvutite ja interneti kasutamine eesti elanike hulgas

                        Tallinna Polütehnikum                        
          ARVUTITE JA INTERNETI KASUTAMINE EESTI ELANIKE HULGAS          
                                              Koostaja: Andrei Kübar
                                                                    PA-96
                              Tallinn, 1998                              
     SISUKORD:
     Lühikokkuvõte
     Sissejuhatus
     I Metoodika kirjeldus
     II Tulemused
     
     2.1. Arvuti kasutamine üldse
2.1.1. Üleüldine kasutamine
2.1.2. Arvuti kasutusaktiivsus
2.1.3. Arvuti kasutusaeg
2.1.4. Arvuti kasutuskoht
2.1.5. Arvuti mittekasutajad
     2.2 Peamise arvuti omadused ja olemasolu kodus
     2.2.1. Peamise arvuti kvaliteet 
     2.2.2. Arvuti kodus
     2.3. Arvuti kasutamispõhjused 
     2.3.1. Tegevused arvuti kasutamisel 
     2.3.2. Interneti kasutamine 
     2.3.3. E-maili kasutamine
     2.4. Märksõnade teadmine 
     2.5. Hoiakud ja hirmud arvuti kasutamisel
                        LÜHIKOKKUVÕTE                        
Lähtuvalt Balti meediateabe AS poolt läbiviidud esinduslikust
uuringust Eesti 15-74aastaste elanike hulgas on kolmandik (33%) Eesti elanikke
kasutanud kunagi oma elus arvutit.
•15-19aastastest on arvutit kasutanud kolm neljandikku. Samas nende vanematest
on seda teinud ainult iga viies ehk üle kolme korra vähem.
Päevas kasutab arvutit keskmiselt 116 tuhat inimest ehk 10,5%
15-74aastastest Eesti elanikest ja nad veedavad arvuti ees ligi kolm tundi.
•Arvuti suurkasutajaid - inimesi, kes kasutavad arvutit viiel või enamal
päeval nädalas, on Eestis 108 tuhat ning neid saab iseloomustada
järgmiste tunnustega 20-49aastased, kõrgharidusega ja heal
järjel olevad inimesed.
•Endiselt on peamiseks arvuti kasutuskohaks oma töökoht, millele
järgneb kool ja kodu. Küllatki tähtis on ka arvuti
kasutamiskohana sõprade ja tuttavate kodu. Märkimist
väärib kooli osatähtsus arvuti kasutuskohana vaesemate ja
maa-elanike hulgas.
•Arvuti mittekasutajatest plaanib 13% järgmise 12 kuu jooksul arvutit
kasutama hakata, mis võib suurendada arvuti kasutajate arvu veerandi
võrra.
•Arvuti kasutamise võimalus kodus on 11% inimestest, neist alla poole on
seda ka teinud. Järgmise 12 kuu jooksul plaanib 7% inmestest kas ise
või keegi pereliikmetest osta arvutit.
•Peamiseks põhjuseks, miks arvutit kasutatakse on
tekstitöötlusprogrammide kasutamine, millele järgnevad
arvutimängude mängimine. 69 tuhat ehk 6% Eesti 15-74aastast elanikku
on kasutanud viimase kuue kuu jooksul internetti. Ainult 1% elanikest on kodus
interneti ühendusega arvuti. Märkimist väärib, et Eesti
interneti kasutajate hulgas sarnaneb naiste osakaal (38%) USA ja Suurbritannia
vastavale näitajale. Samas on internet siiski paljuski nooremate inimeste
pärusmaa - 89% Eesti interneti kasutajatest on vanuses 15-39 aastat.
Peamiseks interneti kasutamise põhjuseks oli informatsiooni otsimine.
•E-maili suurt potentsiaali on märkinud mitmed uurijad. Eestis on saanud
või saatnud e-maili 5% elanikest.
•Teemaga seotud märksõnadest teatakse kõige paremini
sõna "Internet", millest enne intervjuud oli kuulnud 74% kõigist
vastajatest.
•Erinevatest väidetest, millega mõõdeti erinevaid hoiakuid ja
hirme, mis vastajatel arvutite ja nendega suhtlemise kohta on, pälvis
kõige suurema üksmeele internetipunktide idee (81% nõus
ideega). 73% vastajatest nõustus sellega, et arvuti jääb
tänu oma hinnale rikkamate inimeste pärusmaaks. Võrdselt 62%
oli nõus väidetega "Mul ei ole mingit kartust arvuti kasutamisel"
(ei olnud nõus 16%) ja "Arvuti peaks olema peamiselt selleks, et teha
tööasju" (ei olnud nõus 30%). Kõige väiksem oli
nõustujate ja mittenõustujate osakaal mõnevõrra
provotseeriva väite, et internetiga samaväärse info saab
kätte ka raamatute ja ajakirjanduse vahendusel (46% nõus ja 34% ei
olnud nõus).
                               SISSEJUHATUS                               
Ajavahemikul 13.- 19. veebruar 1997 viis Balti Meediateabe AS - Baltic Media
Facts EMORi Omnibuss-uuringu raames läbi uuringu "Arvutite ja interneti
kasutamisest Eesti elanike hulgas".
Antud uuring on plaanitud alustama laiemat samateemalist uuringuprojekti.
Arvutid ja nendega seotud tooted ja teenused on viimase aastakümne jooksul
olnud üks enim arenenud majandusharu. Areng on olnud
märkimisväärne nii majandusharu rahalises väärtuses
kui ka riistvara ja tarkvara üleüldise arengu ning kasutajate
seisukohalt. Eestile ei kuulu küll selles arengus juhtpositsioon, kuid
uhkusega võime tunnistada, et Eesti ei sörgi ka kogu
ülejäänud maailma sabas vaid pürib julgelt infomaailma
'suurte' hulka. Viimasel ajal palju jutuks olnud "Tiigrihüppe" projekt on
mitmeidki huvirühmi Eestis sundinud tõsisemalt analüüsima
hetkeolukorda, et mõista, milliselt platvormilt me arenema hakkame
või õigemini, milline on hetkeseis protsessi puhul, mis toimub
otsustajatest sõltumatult, ja kuivõrd ning mis suunas oleks neid
'hüppajaid' vaja suunata. Antud uuringu esmane eesmärk ongi anda
läbilõige veebruaris 1997 Eesti ühiskonnas eksisteerinud
olukorrast arvutite kasutamisest, omamisest, tarbimisest ning võimalike
hirmude ja ohtude selgitamine 'teise kirjaoskuse' suhtes.
Uuring viidi läbi Eesti Rahvusraamatukogu finantsilisel toel (UNDP Eesti
projekt). Võimaldamaks ühiskonnale oluliste andmete laialdasemat
kasutamist ja eneseanalüüsi teostamist, siis on antud uuring lisaks
paberkujul täisaruandele ja lühikokkuvõttele leitav ka
Interneti koduleheküljelt http://www.bmf.ee/internet.html . Uuringu
tulemuste omandiõigus kuulub Balti Meediateabe ASile.
Aruande esimeses osas on toodud metoodika kirjeldus, teises osas on esitatud
uuringu tulemused nii graafiliselt kui ka kommenteeritult.
Paberaruande lisas on esitatud küsimustik (nii eesti kui ka vene keeles) ja
tabelaruanne.
                           METOODIKA KIRJELDUS                           
     Valim ja küsitlus
Uuring viidi läbi personaalintervjuusid (face-to-face interviews)
kasutades. Küsitlustöös osales 87 spetsiaalse ettevalmistuse
saanud AS EMORi küsitlejat. Valimi koostamise aluseks võeti Eesti
Statistikaameti arvestuslikud rahvastiku andmed seisuga 1. jaanuar 1996. Valimi
koostamise meetod oli kihistatud kaheastmeline juhuvalim. Väljavõte
on esinduslik Eesti 15-74aastaste elanike lõikes, kelle arv on seisuga
1. jaanuar 1996 1108167.
Küsitlus plaaniti viia läbi 1000 vastaja hulgas. Intervjuusid teostati
996. Uuringu esinduslikkuse tagamiseks kasutati kaalumist.
Uuringu tulemuste esitluses on sagedamini kasutatud soo, vanuse, rahvuse ja
asulatüübi lõikeid.
     Andmetöötlus
Andmete töötlemisel kasutati andmeanalüüsiprogrammi ODIN.
Andmetabelite uurimisel ja tulemustest järelduste tegemisel tuleb arvestada
valimi veaga. Oleme andnud vea piirid 95% tõenäosusega, arvestades
koguvalimi ja sagedamini esinevate alarühmade arvulist suurust.
     Teostajad
Uuringu eri etappides osalesid ja olid vastutavad:
Tellijapoolsed kontaktisikud: Mihhail Ottmaa, Linnar Viik
Uuringu kava ja aruande koostamine: Margo Veskimägi
Valimi koostamine: Helje Proosa
Küsitlustöö koordineerimine: Marge Vainre
Andmesisestus: Marit Talivee
Tabeltöötlus: Karin Laur
Graafilised tööd: Garry Ingel
Tõlkimine (ankeet vene keelde): Tatjana Krieger
Tõlkimine (aruanne inglise keelde): Margo Veskimägi, Karin Laur
     
                           II TULEMUSED                           
     
     2.1. Arvuti kasutamine üldse
     
Arvutid, mis 15 aastat tagasi olid suured, aastakümneid varem hiigelsuured
nii pindalalt kui ka ruumalalt ning valdavalt väheste spetsialistide
pärusmaa, kes suutsid nendega töötada, on muutunud tänaseks
tarvitatavaks suurele hulgale inimestele ning arvutite arendajate eesmärk
on viia arvuti või see mis arvutist alles jääb igaühe
koju ning võrdustada arvuti telefoni, raadio või teleriga.
     2.1.1. Üleüldine kasutamine
Ligi kolmandik (33%) Eesti 15-74aastastest elanikest on kasutanud oma elus
personaalarvutit, kompuutrit.
     
Teistest enam on kasutanud noored inimesed vanuses 15-19 aastat. Kui kolm
neljandikku neist on kasutanud oma elus arvutit, siis nende vanematest on seda
teinud iga viies ja vanavanematest iga kahekümnes.
Mehed on kasutanud naistest arvutit enam (35% vs 31%). Eestlastel on olnud
arvutitega rohkem kokkupuuteid kui mitte-eestlastel (36% vs 27%).
Rahvus-sugu-vanus gruppidest on enim arvutit kasutanud oma elus noored
(15-29aastased) eestlased (74%), noored mitte-eestlased (58%), noored
eestlannad (57%) ja noored mitte-eestlannad (55%). Kõige vähem
50aastased ja vanemad mitte-eestlannad (5%).
Kuna noored on kasutanud arvutit enim pole ka üllatus, et erineva
tegevusaladega inimestest on arvutit enim kasutanud õppurid (80%). Ise
endale tööandjatest on arvutit kasutanud 61% ja spetsialistidest 56%.
Reatöötajatest on arvutit kasutanud 20% ja pensionäridest 4%.
Kõrgharidusega inimestest on arvutit kasutanud üle poole (57%). Alla
keskharidusega inimestest on seda teinud alla veerandi (22%). Inimestest, kes
kuuluvad rikkamasse elanikkonnakihti (üle 2000 krooni sissetulek
pereliikme kohta), on arvutit kasutanud 58%. Madalaim on see näitaja
1001-2000 krooni pereliikme kohta teenivate inimeste hulgas (26%).
Linnaelanikest on arvutit kasutanud 36% ja maa-elanikest 25%.
     2.1.2. Arvuti kasutusaktiivsus
Kui Eestis on 15-74aastaste hulgas 746 tuhat inimest (67%), kes pole kunagi
arvutit kasutanud, siis kasutajad 363 tuhat jagunevad omakorda
alljärgnevalt:
·      84 tuhat (8% kõigist vastajatest, 23% arvutit üldse
kasutanutest) on küll kasutanud arvutit, kuid teinud seda viimati enam kui
6 kuud tagasi
·      53 tuhat (5% kõigist vastjatest, 15% arvuti üldse
kasutanutest) kasutasid arvutit viimase kuue kuu jooksul, kuid viimati rohkem
kui kuu aega tagasi
·      27 tuhat (3% kõigist vastajatest, 7% arvutit üldse
kasutanutest) kasutasid arvutit viimase kuu aja jooksul, kuid viimati rohkem
kui nädala aega tagasi
·      198 tuhat (18% kõigist vastajatest, 55% arvutit üldse
kasutanutest) kasutasid arvutit viimase nädala jooksul
Arvutit vähemalt kord nädalas kasutanud jagunevad vastavalt kasutatud
päevade arvule:
·      39 tuhat (4% kõigist vastajatest, 20% arvutit nädala jooksul
kasutanutest) kasutas arvutit ühel päeval nädalas
·      49 tuhat (5% kõigist vastajatest, 25% arvutit nädala jooksul
kasutanutest) kasutas arvutit kahel-neljal päeval nädalas
·      62 tuhat (6% kõigist vastajatest, 31% arvutit nädala jooksul
kasutanutest) kasutas arvutit viiel päeval nädalas
·      47 tuhat (4% kõigist vastajatest, 24% arvutit nädala jooksul
kasutanutest) kasutas arvutit kuuel-seitsmel päeval nädalas
·      278 tuhat inimest vanuses 15-74 aastat võib nimetada Eestis arvuti
kasutajateks (kasutanud arvutit vähemalt kord kuue kuu jooksul), kellest
sagedasi kasutajaid (heavy user) on 108 tuhat. Nad kasutavad arvutit viiel
või enamal päeval nädalas;
Keskmise aktiivsusega kasutajaid (medium user) on 89 tuhat. Nad kasutavad
arvutit 1-4 päeval nädalas;
Vähese aktiivusega tarbijaid (light user) 82 tuhat, kes kasutasid arvutit
vähemalt kord 6 kuu jooksul kui vähem kui kord nädalas.
Arvuti sagedastest kasutajatest (heavy user) on 83% 20-49aastased, 48%
kõrgharidusega, 67% juhid, spetsialistid või iseendale
tööandjad, 38% on sissetulek pereliikme kohta üle 2000 krooni.
Joonisel on märgitud sihtrühmad, mis on arvuti sagedaste kasutajate
hulgas esindatud keskmisest enam, rohelisega ja sihtrühmad, mis on arvuti
sagedaste kasutajate hulgas esindatud keskmisest vähem, punasega.
Sihtrühmade puhul, kus antud sihtrühma osakaal on samalaadne Eesti
keskmisega, on kasutatud sinist graafiku tulba värvina..
Keskmise aktiivsusega (medium user) arvutikasutajaid iseloomustab nende
vanus. 44% neist on 15-19aastased.
Arvuti väikese aktiivsusega kasutajate hulgas on arvuti kasutajatest enam
naisi ja mitte-eestlasi. Lähtudes vastustest küsimustele arvuti
viimati kasutamise kohta ning kasutussageduse kohta selgub, et Eestis kasutab
keskmiselt päevas arvutit 116 tuhat inimest ehk 10.5% 15-74aastastest
inimestest.
     2.1.3. Arvuti kasutusaeg
Arvuti sagedane kasutaja istus arvuti ekraani taga viimasel kasutuspäeval
kokku üle kolme tunni (190 minutit). Arvuti keskmise aktiivsusega
kasutajad kasutasid arvutit viimati keskmiselt veidi alla 2 ja poole tunni
päevas (140 minutit). Neist, kes arvuti taga viimase nädala jooksul
polnud istunud, kasutas arvutit viimati keskmiselt 1 tund ja 45 minutit (108
minutit). Keskmine päeval arvutit kasutav inimene töötab,
kirjutab, mängib või teeb midagi muud arvutis 177 minutit
päeva kohta.
Nende, kes kasutasid viimasel päeval üle 3 tunni arvutit, hulgas on
enam 30-49aastaseid, spetsialiste ja kontoriametnikke.
     2.1.4. Arvuti kasutuskoht
Kõigist arvutit 6 kuu jooksul kasutanutest on
·      54% kasutanud arvutit oma töökohal,
·      24% koolis,
·      20% kodus,
·      22% sõprade ja tuttavate kodus,
·      6% teiste pereliikmete töö juures,
·      12% sõprade, tuttavate töö juures,
·      1% mujal.
·      71% arvuti kasutajatest on ainult üks koht, kus nad arvutit on
viimase 6 kuu jooksul kasutanud, 20% on taolisi kohti kaks ja 8% kolm
või enam.
Viimase nädala jooksul on kasutanud töökoha arvutit 41% arvuti
kasutajatest. Arvutit koolis on kasutanud 16%, kodus 15%, sõprade
tuttavate kodus 6% arvuti kasutajatest. Kõigist, kes viimase nädala
jooksul arvutit kodus on kasutanud (43 tuhat inimest) on üles kahe
kolmandiku (68%) mehed ja 87% eestlasi.
Kõigist, kes arvutit viimase 6 kuu jooksul on kasutanud, on ligi pooltel
peamiseks arvuti kasutuskohaks oma töökoht (45%), millele
järgnevad kool 17% ja kodu 11%. 8% on arvuti peamiseks kasutuskohaks
sõprade, tuttavate kodu, 13% ei oska taolist kohta öelda ning
ülejäänutel on mingi muu koht. Kui inimesel on mitu
kasutuskohta, siis peab ta peamiseks 51% juhtudel oma töökohta, 18%
kodu, 9% kooli, 22% muid kasutuskohti.
Töökoht on peamine arvuti kasutuskoht kõigile, kes
töötavad (va reatöötajad), 30-39aastastele,
kõrgharidusega inimestele. Koolis kasutavad arvutit peamiselt
õppurid ning keskmisest enam väiksema sissetulekuga peredest ning
maa-asulates arvutikasutajad st kool on küllaltki tähtsal
positsioonil vaesematest peredest pärit laste ja noorukite jaoks esmase
arvutialase kirjaoskuse andjana. Sama kehtib ka maal elavate noorte puhul.
     
     2.1.5. Arvuti mittekasutajad
Et kaks kolmandikku Eesti elanikest ei ole kunagi arvutit kasutanud, siis on
küllaltki tähtis, mida nemad arvuti kasutamisest arvavad. 4%
inimestest, kes kunagi pole arvutit kasutanud, plaanib kindlasti järgmise
12 kuu jooksul arvutit kasutama hakata. Neile lisandub veel 9% neid, kes
võib-olla hakkavad kasutama. Üle kahe kolmandiku (68%) ei plaani
kindlasti arvutit kasutama hakata. Olemasolevale ligi 300 tuhandele arvuti
kasutajatele võib lisanduda järgmise 12 kuu jooksul umbes 90 tuhat
inimest.
41% 15-19aastastest, kes veel arvutit ei kasuta, plaanib seda teha järgmise
12 kuu jooksul. Sama plaanib 21% 20-39aastastest, 17% 40-49aastastest ning 16%
suurlinnades elavatest inimestest, kuid ainult 1% 60-74aastastest.
     2.2. Peamise arvuti omadused ja olemasolu kodus
     2.2.1. Peamise arvuti kvaliteet
Küsides vastajatel iseloomustust oma peamiselt kasutatavale arvutile
võis õigustatult tekkida küsimus, kas kasutatud terminid
olid arusaadavad. Kuna kõik arvutit iseloomustavad sõnad olid
toodud kirjalikult kaardil, mis esitati vastjale, siis oli võimalikult
minimiseeritud küsitleja roll (hääldamine jne.). Kõigist,
kes nimetasid, kus on nende peamine kasutuskoht arvuti kasutamisel, ei leidnud
ainult 5% ühtegi iseloomustajat, mis sobiks tema peamise arvutiga.
Ülejäänute vastustest selgus peamiste arvutite varustatus
erinevate iseloomustajatega. Nende puhul, kes kasutasid arvutit peamiselt kodus
on toodud koduse arvuti andmed. Loomulikult ei ole tegemist spetsialistidega
nii, et saadud protsente tuleb kindlasti võtta reservatsiooniga.
Kõigist kes nimetasid, et neil on peamine arvuti ja kes kirjeldasid seda
arvutit 83% juhtudest oli arvutiga kaasas hiir, 43% CD-ROM, 39% modem, 10%
joystick ja 24% helikaart. Üle veerandi vastajate arvutid on
lokaalvõrgus (30%) või ühendatud Internetti (27%).
Kõigist inimestest, kes kasutavad oma töökohal arvutit on 47%
selle arvuti peamine kasutaja, 53% ei ole. Juhtide hulgas on taoliste inimeste
osakaal täpselt pooleks, kontoriametnike hulgas on jaotus 52%/48%, st, et
sageli võib oma töökohal arvuti juurde pääsemine
paljudel töötavatel inimestel jääda selle taha, et keegi
teine on seal juba ees ja teeb midagi.
     2.2.2. Arvuti kodus
7% 15-74aastastest elanikest on kodus tavaline personaalarvuti, 2% on isiklik
kaasaskantav arvuti (laptop, notebook) ja 3% on kodus ka printer. Lisaks saab
3% ise või keegi pereliige kasutada töökoha kaasaskantavat
arvutit. Arvuti kasutamise võimalus kodus on 11% inimestest. Nendest,
kellel on võimalik arvutit kodus kasutada on alla poole (46%) seda kodus
ka kasutanud. 1997 Consumer Technology Index andis tulemuseks, et 40 miljonit
USA 92 miljonist leibkonnast omab kodus arvutit (43%), mis on arvatavasti
üks kõrgemaid näitajaid maailmas.
Nendel, kellel on kodus tavaline personaalarvuti või isiklik kaasaskantav
arvuti, paluti iseloomustada seda arvutit. 77% juhtudest on sellel arvutil
hiir, 38% CD-ROM, 32% modem, 19% joystick ja 28% helikaart. Üle
kümnendiku kodus olevatest arvutitest on ühendatud Internetti (13%).
Ka antud juhul tuleb olla ettevaatlik nende andmete analüüsimisel,
sest üle poolte ei kasuta ise seda arvutit ning osa neist omakorda ei
kasuta arvutit üldse.
Järgmise 12 kuu jooksul plaanib 7% inimestest kas ise või plaanib
keegi nende pereliikmetest osta koju personaalarvutit. Neist, kellel on kodus
tavaline personaalarvuti või isiklik kaasaskantav arvuti, plaanib seda
teha 14%. Neist, kelle sissetulek on 2000 krooni või vähem
pereliikme kohta, plaanib personaalarvutit muretseda 6%, siis üle 2000
kroonise sissetulekuga pereliikme kohta kavatseb järgneva 12 kuu jooksul
arvutit muretseda 13%.
     2.3. Arvuti kasutamispõhjused
     2.3.1. Tegevused arvuti kasutamisel
69% arvuti kasutajatest on viimase kuue kuu jooksul kasutanud
tekstitöötlusprogramme, 64% on mänginud arvutimänge, 43% on
kasutanud tabelarvutust. Veerand arvutikasutajatest on töötanud
raamatupidamisprogrammidega või lugenud Internetis kodulehekülgi.
18% arvutikasutajatest on saatnud või saanud e-maili.
Viimase 7 päeva jooksul on tekstitöötlusprogramme kasutanud 41%,
arvutimänge mänginud 31%. Interneti kodulehekülgi on viimase
nädala jooksul lugenud 12% arvutikasutajatest ehk 34 tuhat inimest.
Kui paluti arvutikasutajatel nimetada kolm peamist tegevust, mida ta arvutiga
teeb, siis 56% mainis tekstitöötlust, 39% arvutimängude
mängimist ja 30% tabelarvutust. 12% arvutikasutajatest on üheks
peamiseks tegevuseks internetis kodulehekülgede lugemine.
     
Naiste jaoks on meestest tähtsamaks ainult raamatupidamisprogrammide
kasutamine. Mitte-eestlastele on eestlastest tähtsamaks programmeerimine
ja töö raamatupidamisprogrammidega.
     
     
     2.3.2. Interneti kasutamine
69 tuhat inimest ehk 25% arvuti kasutajatest ehk 6% kõigist
15-74aastastest Eesti elanikest. Võrrelduna 1996. aasta sügisega on
Interneti kasutajate arv kasvanud 4 kuuga 27%! Võrdluseks võib
mainida, et Nua Internet Surveys andmetel oli novembris 1996 interneti
kasutajateks 1,5% Itaalia elanikest. Hiinas kasvas interneti kasutajate arv
100000ni 1996 aasta lõpuks. Detsembris 1996 oli 20% Austraalia
linnaelanikest ja 17% Uus-Meremaa 10aastastest ja vanematest elanikest oli
võimalik internetti kasutada. USA ja Kanada 16aastastest ja vanematest
inimestest oli märtsis-aprillis 1996 CommerceNet/Nielsen poolt korraldatud
uuringu andmetel 24% võimalik kasutada internetti, 17% oli kasutanud
internetti viimase 6 kuu jooksul ja 12% viimase nädala jooksul.
Interneti nädalane katvus on 12% arvuti kasutajatest ehk 49% kõigist
interneti kasutajatest vaatas internetis kodulehekülgi viimase nädala
jooksul. Märkimist väärib ka, et ainult 1% Eesti elanikest on
kodus arvuti, millel on interneti ühendus.
Erinevalt paljudest teistest riikidest on Eesti interneti kasutajate jaotus soo
lõikes palju ühtlasem. Kui Eesti interneti kasutajatest on mehi
62%, siis Ungari ja Jaapani puhul oli viimaste uuringute põhjal selleks
protsendiks 90%. Võrrelduna 1996 kevadega on olukord veidi muutunud,
siis oli 72% interneti kasutajatest mehed. Samalaadne tendents avaldub ka
teiste riikide puhul. USAs oli juunis 1996 lähtuvalt uuringust GVU WWW
Fifth Survey 32% interneti kasutajatest naised. Samal ajal oli Euroopas naiste
osakaal 15%. Novembris 1996 olid Kanada Quebeci provintsi interneti
kasutajatest naised RISQ uuringu alusel 18%.
Sarnaselt teiste riikidega on interneti kasutamine enam levinud nooremate
inimeste hulgas. 46% Interneti kasutajatest Eestis on vanuses 20-29 aastat, 89%
15-39 aastat. Interneti kasutajate keskmine vanus on 29 aastat. USAs oli see 35
aastat detsembris 1996, Euroopas on kasutajad mõnevõrra nooremad
29 aastat.
Interneti kasutajate hulgast koorub välja kaks suurt gruppi: ühed, kes
on juba üle 1,5 aasta kodulehekülgi lugenud (25%) ja teised, kes on
tõelised uustulnukad (36% on internetis surfanud maksimaalselt 3 kuud).
21% interneti kasutajatest märkis, et nad vaatasid internetis
kodulehekülgi esimest korda viimase kuu aja jooksul.
Kui interneti viimane kasutuspäev ja arvutikasutamissagedus on samalaadses
seoses kui arvutikasutamise puhul, siis võib oletada, et 3.5% Eesti
elanikest kasutab keskmisel päeval internetti.
Kui interneti kasutajatel paluti nimetada peamised põhjused interneti
kasutamiseks, siis kaks kolmandikku märkis huvi mingi teema vastu.
Üle poolte puhul oli põhjusteks ka töö jaoks vajaliku
info otsimine (56%) ja meelelahutus (53%). Tähtsuselt neljandana tuli
isikliku elu jaoks vajaliku info otsimine (47%). Baruch College-Harris Poll
poolt korraldatud küsitluse põhjal otsis 82% USA interneti
kasutajatest informatsiooni ning 75% oli põhjus seotud haridusega.
Võrdluseks võib tuua Jaapani interneti kasutajate
põhjused: 45% otsisid infot toodetest, 35% otsisid tööga
seotud informatsiooni ja 31% otsis erootilist infot. Meie oma uuringus viimase
teema kohta otse ei küsinud, kuid andmed Eesti otsingumootoritest ja
kasutus(log)failidest näitavad, et erootikal teemana on oma tarbijaskond
ka Eestis olemas.
Et interneti kasutajate hulk on esindusliku uuringule vastajate hulgas
väike, siis piirdusime hetkel ainult mõne üldküsimusega.
Samas on väga tähtis antud uuringuprojekti jätkamisel ka
interneti kasutajate täpsem uurimine, kusjuures esinduslik valim peaks
olema vähemalt 200-300 vastajat.
     2.3.3. E-maili kasutamine
E-maile on saanud või saatnud viimase 6 kuu jooksul 51 tuhat Eesti
elanikku ehk 18% kõigist arvuti kasutajatest ehk 5% Eesti elanikest. Kui
aasta tagasi oli e-maili kasutajaid rohkem kui internetis surfajaid, siis
praeguseks on kaalukauss langenud internetis surfajate kasuks. Samas on e-maili
teel suhtlemisel väga suur potentsiaal. Forrester Research ennustab, et
2001 kasutab 50% USA elanikest e-maili. Praegu on e-maili kasutajaid USAs 15%
elanikkonnast.
Kõigilt, kes on saatnud viimase 6 kuu jooksul e-maili küsiti nende
e-maili aadressi tüübi kohta. 37% neist on oma isiklik e-maili
aadress, 43% kasutab asutuse, firma üldist e-maili, 8% kasutab mõne
teise inimese isiklikku aadressi, 2% on mingi muu variant ja 10% e-maili
kasutajatest ei osanud selle kohta midagi öelda.
     
     2.4. Märksõnade teadmine
Et nii arvuti kasutajad kui ka mitte-kasutajad on traditsioonilise meedia
tarbijad, kus kasutatakse erinevaid märksõnu arvuti- ja "uue
meedia"-alase info edastamiseks. Päris antud teema alguses esitati
vastajale kaart, millel oli toodud erinevad sõnad, mille puhul paluti
inimesel öelda, milliseid nendest sõnadest oli ta kuulnud enne
tänast intervjuud. Neli sõna, mille tundmist me antud aruandes
analüüsime on Internet, World Wide Web, elektrooniline post (e-mail)
ja projekt "Tiigrihüpe".
Sõna "Internet" teadis ligi kolm neljandikku (74%) kõigist
vastajatest. Eestlaste hulgas ulatus see 85%, mitte-eestlaste veidi üle
poole (55%). Sõna teavad paremini nooremad ja kõrgema haridusega
inimesed, samas 50-74aastastest mitte-eestlannadest teab seda sõna
ainult 27%.
Teised sõnad on veidi raskemad. Sõna "elektrooniline post
(e-mail)" oli kuulnud ainult 40%, "Tiigrihüppe" projektist 35% ja
keerulist ingliskeelset sõna "World Wide Web" ainult 12%. Sõnu
"elektroonilise post" ja "world wide web" teadsid enam samad rühmad, mis
"Interneti" puhul: noored, rikkamad, haritumad ja mehed. "Tiigrihüppe"
projekt on küllaltki selgelt teatud eestikeelsele elanikkonnale. 50%
eestlastest ja ainult 8% mitte-eestlastest oli sellest enne seda intervjuud
kuulnud. Erinevad vanuserühmad teavad "Tiigrihüpet" küllaltki
sarnaselt. Kõrgharidusega inimeste hulgas on "Tiigrihüppe"
projektist teadjaid 56%.
Võrdluseks on võimalik tuua oktoobris 1996 läbiviidud
Advertising Age/Market Facts uuringu USA elanikkonna hulgas, kus selgus, et sel
ajal teadis sõna "internet" 94% ja "World Wide Web" 82%. Aasta varem
olid vastavad protsendid 82% ja 45%. Uus-Meremaa elanikest oli ainult iga viies
kuulnud sõnast "Internet".
     2.5. Hoiakud ja hirmud arvuti kasutamisel
Vaatlemaks võimalikke arengutendentse ajalisel skaalal ning
mõistmaks hirme, mis võivad inimest kammistada arvutite ja
interneti kasutamisel esitati vastajale 12 erinevat väidet, mis
käsitlesid teatavat arvutitega seotud hirmu, ohtu või hoiakut ning
vastajal paluti hinnata, kas ta on selle väitega täiesti nõus,
üldiselt nõus, üldiselt ei ole nõus või ei ole
üldse nõus. Alljärgnevalt vaatleme väidetele antud
vastuseid lähemalt.
Esmalt kammitseb inimest loomulikult personaalne, üksikindiviidist tulenev
hirm arvuti kui masina ees. Mõistmaks inimeste hoiakuid ja hirme antud
küsimuses, kasutasime kahte väidet, millest esimene oli
sõnastatud: "Arvutite kasutuselevõtt on piiratud, sest paljudel
inimestel on hirm arvutite ees" ja teine "Mul ei ole mingit kartust arvuti
kasutamisel".
Teiste ühiskonnaliimete võimaliku hirmuga arvutite ees
nõustus 28% kõigist vastanuist, sellega ei olnud nõus 54%
kõigist vastanuist. Teistest enam nõustusid selle väitega
arvuti heavy user'id (35%) ja need, kes pole arvutit kasutanud, kuid kavatsevad
seda lähema 12 kuu jooksul teha (41%).
62% vastanuist nõustus väitega, et neil pole personaalselt mingit
hirmu arvuti kasutamise ees. 16% vaidles sellele vastu. Arvuti kasutajate
hulgas oli see protsent 90%. Huvitav on märkida, et ka arvutit mitte
kasutajatest ja seda mitte plaanijatest 46% leiab, et neil pole mingit hirmu
arvuti kasutamisel. Enim tunnistavad oma hirmu need, kes pole seni kasutanud,
kuid plaanivad seda teha järgmise 12 kuu jooksul (23% ei olnud nõus
väitega).
     
Vaadeldes nende väidete omavahelisi koosmõjusid, siis kõige
enam oli inimesi, kes leidsid, et nii teistel inimestel kui ka temal endal ei
ole hirmu arvutite ees (41%). 15% vastajatest arvas, et teistel inimeste
arvutihirm on takistuseks, kuid temal endal mingit hirmu ei ole. 11% ei osanud
ei ühe ega teise variandi puhul oma hoiakut väljendada.
Kultuurilisi hirme otsustasime mõõta kahe vastandliku
väitega, millest esimene kõlas "Inglise keele laialdane kasutamine
peamise arvutitega seotud keelena on ohuks eesti keelele" ja teine "Interneti
laiem kasutamine mõjub soodsalt meie kultuurile".
Kõigist vastanuist 57% leiab, et inglise keele kasutamine peamise
arvutialase keelena ei ole ohuks eesti keelele ja 27% on selle väitega
nõus. Et internet on kasulik meie kultuurile leiab 58% ja sellega ei ole
nõus 15% vastanuist.
õigist vastanuist 38% ei olnud nõus sellega, et inglise keel on
ohuks eesti keelele ja olid nõus, et internet on soodsa mõjuga
eesti kultuurile. 16% oli neid, kes nõustusid nii sellega, et inglise
keel ohustab eesti keelt kui ka sellega, et internet avaldab soodust
mõju meie kultuurile. 12% oli neid, kes ei osanud ei ühe ega teise
väite puhul seisukohta võtta.
Hoiakuid, mis olid seotud avatusega, mõõtsime kahe väite abil
"Riigi- ja omavalitsused peaksid enda tööd puudutava informatsiooni
avalikustama ka interneti kaudu" ja "Avalikes kohtades (raamatukogud,
kultuurimajad) peaksid olema internetiga ühendatud arvutid, mida oleks
võimalik tasuta kasutada". Sellega, et valitsusorganid peavad oma
töö kohta info avaldama ka interneti kaudu nõustus 56%
vastanuist, selle vastu oli 16%. Internetipunktide ideel oli toetajaid 81% ja
vastaseid ainult 6%.
Kõigist vastajatest 51% oli nõus mõlema väitega. 16%
toetasid internetipunktide ideed, kuid ei omanud suhtumist valitsusorganite
töö avalikustamise kohta interneti kaudu.
Mõistmaks suhtumisi, mis on seotud arvutite kättesaadavusega,
kasutasime samuti kahte väidet "Peagi on loomulik, et enamikes kodudes on
olemas arvuti" ja "Arvuti jääb tänu oma hinnale ainult rikkamate
inimeste pärusmaaks". Kui 54% vastajatest oli nõus, et peagi on
enamikes kodudes arvuti, siis üle kolmandiku (35%) ei nõustunud
sellega. Mõni väide hiljem nõustus 73% inimestest, et arvuti
jääb rikkamate inimeste pärusmaaks. Sellele väitele oli
vastu ainult 20% vastajatest..
Seetõttu pole ka üllatus, et 37% inimestest toetab mõlemat
vastandlikku väidet. Mõistmaks selle vastuolu tähendust, tuleb
järgmises uuringutsüklis lisada antud teema juurde selgitavaid
küsimusi. 30% vastajaist leiavad, et arvuti on kallis ja seetõttu
pole seda ka enamikes kodudes ning 16% on vatupidisel seisukohal.
Mõistmaks suhtumist arvuti rolli meie elu muutmisel demokraatlikumaks,
kuid samas ka avatumaks, oli kasutusel kaks väidet "Arvutid ja internet
võimaldavad mõnel inimgrupil haarata kontrolli maailma üle"
ja "Arvutid ja nende abil suhtlemine võimaldavad muuta maailma
demokraatlikumaks". 44% vastajaist on nõus esimese väitega ning 29%
on selle vastu, mis näitab, et hirm "Big brother is watching You" on veel
täiesti olemas arvuti kasutamisel. Arvuti heavy user'itest on nõus
selle väitega 34%, medium user'itest 44% ja light user'itest 51%. Üle
poolte (53%) nõustub, et arvutid ja nende abil suhtlemine muudab maailma
demokraatlikumaks. Enim on neid arvuti medium user'ite hulgas - 71%.
Üle veerandi vastajaist (26%) nõustub kahe nii teineteist
välistava kuid samas ka täiendava väitega. 18% leiab, et
võimu haaramine ei ole võimalik ning arvutid muudavad maailma
demokraatlikumaks. Mõnevõrra kõrgem (18%) on ka inimeste
hulk, kes ei oska ei ühe ega teise väite suhtes seisukohta
võtta.
Mõistmaks inimese hinnagut internetile kui paberkandjatest paremale
infoallikale, siis paluti väljendada oma suhtumist väitesse, et "Minu
arvates on võimalik internetiga samaväärset infot kätte
saada ka raamatute ja ajakirjanduse vahendusel". 46% oli selle väitega
nõus ning leidsid, et raamatud ja ajakirjandus on
konkurentsivõimeline internetiga. 34% ei olnud sellega nõus.
62% vastajaist nõustus, et "Arvuti peaks olema peamiselt selleks, et teha
tööasju". Veidi alla kolmandiku (30%) ei nõustunud nendega.
Arvuti heavy user'ite hulgas oli 46% neid, kes sellega nõustus ja 54%,
kes sellega mitte nõus ei olnud. Eksisteerib tendents, et mida
vähem inimene on arvutit kasutanud/kavatseb kasutada, seda enam ta leiab,
et arvuti on selleks, et teha tööasju. Nende hulgas, kes pole arvutit
kasutanud ning ei kavatsegi seda teha nõustub väitega 67% ja selle
vastu on 20%.