Каталог :: Литература

Реферат: Stephen King

                           Tallinna Polütehnikum                           
                               Stephen King                               
                              «The Shining»                              
                                 Referaat                                 
                                                     Koostaja: Andrei Kübar
                                                                           PA-96
                                 Tallinn, 1998.                                 
Stephen King sündis 21. septembril  1947. aastal Portlandis Maine’is, kus
on koos abikaasa Tabitha ning kolme lapse Naomi, Joe ja Owen Philipiga veetnud
ka suurema osa oma täiskasvanu elust. King alustas kirjanduslikku tegevust
üsna vara, avaldades jutukesi ja novelle kohaliku tähtsusega
lehtedes. Suurema tähelepanu pälvis ta oma varasemale loomingule
iseloomulikus mõnevõrra naivistlikus, ent üpris liigutavas
ja kaasahaaravas toonis loodud teosega ``Garrie``. Tänaseks on suur hulk
õudusmeistri romaane saavutanud bestselleri staatuse, tema loomingu
ainetel on vändatud üle veerandsa- ja filmi ning lõpuks -
kirjanik on aastate jooksul teeninud varanduse, mille suuruse tõttu on
nn tõsised horrorfreak’id talle põlgusega selja keeranud.
Stephen King puhul tuleb ilmselt kõigepealt arvestada, et žanr,
milles kirjanik tegutseb, on puhtalt meelelahutuslik ning tõsisest
kirjandusest selle mõiste traditsioonilises tähenduses on tema
puhul problemaatiline, et mitte öelda võimatu rääkida.
Piir verd tarretama paneva horrori ja musta huumori, halvemal juhul aga
näeruväärse farsi vahel on üliahtake; oht inimese magusaima
emotsionaalse seisundi - hirmu tekitamisel vahendite utreerimisega totaalsesse
maitsevääratusse langeda väga suur, mistõttu juba
olemuslikult seebi-sugemetega kolekirjandus halvasti kirjatuna võib
väga läägelt mõjuda. Omadus, mis Stephen King paljudes
oma žanrikaaslastest oluliselt kaalukamaks muudab, on võime
kirjutada hästi. Stephen King ei eksponeeri jubedusi eneste pärast.
Ta kasutab neid ülioskuslikult oma doktriini
pähemäärimiseks lugejale, ilma et viimane sellest endale
teadlikult aru anda sooviks või suudaks. Kingi romaanid võivad
tekitada spekulatsiooni, kas autor ellkõige ei püüa mingit
väärtuslikku ja talle enesele olulist sõnumit vere ning
võpatama panevate järeldustega ehituna lihtsalt võimalikult
suurearvulise auditooriumini viia.
Stephen Kingi üks vaieldamatuid väärtusi on kahtlemata tema
mõneti kummaline dilemma. Ühtpidi on situatsioonid, inimesed ja
neid ümbritsevad õudused realistlikud (King on eneseirooniliselt
loonud ´´täiusliku horrorromaani´´ retsepti:
võtke üks tavaline keskmine ameerika perekond, viige ta
kõige tavalisemasse väikelinna ning tooge sisse mõni
üleloomulik jõud). Teisalt aga on kirjanik loogiliste seletustega
harjunud keskmise romaanilugeja maitse ja maksujõuga arvestades ka
sunnitud nähtusi, mis oma abstraktsuses ja hägususeksi ilmselt
usutavad ja koledat oleksid, mingite muinasjutulise ja käegakatsuvate
põhjustega varustama. See on Kingile kindlasti huvitav väljakutse,
võibolla ka üks tema raskemaid ülesandeid, millele nii ennast
kui lugejat rahuldava lahenduse leidmise protsess kindlasti põnev
tegevus.
Stephen King teab väga hästi, et hirmuäratavam kui õudus
ise on selle ootus, mistõttu verejanulisem bibliomaan on kirjaniku
romaani lehitsedes ehk mõningi kord sunnitud pettunult tõdema, et
peade ning soolikate lendamisele on kogu story’st pühendatud vaid
üks, enamasti viimane kümnendik.
Inimesi varjude peale võpatama paneva mehe kuulsusega King
tüütab meid tihtilugu väga põhjalike, vahel ehk liigagi
põhjalike kirjelduste ja mõtisklustega. King üks kuulsamaid
ja mõjukamaid romaane ´´It´´
(´´See´´) on, vaatamata värvikatele
jubedustele, teos kõige tavalisemast sõprusest, mille paneb
proovile lõputuna näiv nimetu painaja.
Ortodoksse maailmavaatega lugejale on arvatavasti šokeerivad Stephen King
mõtisklused Jumalast, kellest ta pea üheski teoses mööda
ei lähe. Religiooni ning võõra kultuuri ja usundi
respekteerimisest-mitterespekteerimisest kirjutab King romaanis 
´´Pet Sematary´´.
Fakt, et esimesena otsustati eesti keelde tõlkida ´´The
Shining´´, on üldiselt tervitatav, sest romaan on
kindlasti autori üks õnnestunumaid, jubedamaid ja kahtlemata
kuulsamaid ja enim tsiteeritumaid.
     ´´The Shining´´ on hästi kirjutanud
perekonnadraama, mille kõik kolm keskset tegelast  - Jack, Wendy ja
Danny Torrance on tugevad karakterid ning mille olustik on Kingi üks
realistlikumaid ja seetõttu ehk ka mõjult jubedamaid. 
´´The Shining´´ on romaan inimmõistusest, mis
täieliku isolatsiooni seisundis aja jooksul tugevalt häiritud saab
ning iseenese koletislikke saladusi ja mälestusi vajavasse keskkonda
sattudes hääbub, uinub ja monstrumeid sünnitab. Niisiis
üsna tüüpiline hulluksminemise anatoomia, mis romaani teises
pooles vägivaldse ja verise kuju võtab. Kuigi agarad
Kingi-arvustajad nõrganärvilistel ´´The
Shining’ist´´ hoiduda soovitavad, on selle romaanil ka oma
tõsisem, miks mitte romantilinagi pool. Teose keskse probleemi loob
omamoodi veider armastuskolmnurk - alkohoolikust isa, kes talvel täielikku
eraldatusse  sukelduses kirjatööks vajaminevat rahu ja vaikust otsib,
teda jäägitult armastav ning temasse usku säilitav naine Wendy
ja nende ühine poeg Danny, keda tema lapselikes mõtetes ja
avastustes selgusele jõudmisel aitavad abstraktne soovkuju Tony ja Tony
kujul avalduv võime asju ette (aga ka tagantjärele) näha. Lugu
areneb kingilikult aeglaselt, detailidesse ning tegelaste minevikku ja olevikku
süvenedes, aegajalt halvaendelisi vihjeid tehes ja romaani lõpul
lugejalt süvenenud ja kannatlikku jälgimisvõimet
nõudes. ´´The Shining’is´´ avalduvad
kõik tüüpilised Stephen Kingi väljendusvahendid ja
kirjanduslikud nipid.