Каталог :: География

Доклад: Sweden

GEOGRAAFILINE ASEND
Rootsi Kuningriik asub Põhja-Euroopas, Skandinaavia poolsaarel, Balti
mere ääres. Pindala on 450 tuhat ruutkilomeetrit. Pealinn -
Stockholm. Balti meres talle kuuluvad saared Gotland ja Öland. Mandril
Rootsi naabrid on Norra ja Soome, aga kaugel pole ka Taani, Saksamaa ja Balti
riigid - nad asuvad üle Balti mere.
LOODUSLIKUD TINGIMUSED
Rootsi kesk- ja lõunaosa on killustatud tuhandete järvedega ja
jõgedega ning lääneosas on pikk mäeahelik. Jõgede
ja järvede pindala moodustab 9%  ja mägede pindala 16% kogu
pindalast. Kuna Rootsi on hästi "venitatud" põhjast lõuna,
siis on ka kliima erinevates osades väga erinev. Põhjas on kogu aeg
lumi, lõunas aga kliima on suhteliselt mõõdukas. Selle
kliima põhimõjutajad on Põhja Atlandi voolus ning
domineerivad läänetuuled, mis puhuvad suhteliselt soojast Atlandi
ookeanist. Põhjas on märkavalt külmem kui lõunaosas,
kuna seal on palju mäestikke ning soe mereõhk lihtsalt ei ulata
sinna.
Keskmine õhutemperatuur veebruaris on natuke alla 0° C ning juulis 16° C.
Suvel päev muutub pikemaks, öö lühemaks ja talvel
vastupidi.
Keskmine sade on 535 millimeetrit aastas. Kõige rohkem sademeid on
augustis edela osas.
Rootsi hoolitseb väga oma keskkonnast ja kavatseb sulgeda kõik oma
aatomelektrijaamad aastaks 2010, kuigi just nemad annavad praegu rohkema osa
elektrienergiast.
Naturaalsetest resurssidest võib nimetada tsinki, uraani, rauamaaki,
RAHVASTIK
Rootsi rahvaarv on 8,9 milljonit inimest ja tihedus on umbes 20 inimest ühe
ruutkilomeetri kohta. Kuna põhjaosa on põhiliselt mägine ja
suuremad linnad asuvad lõunas, siis ka rahvas paikneb peamiselt
lõunaosas. Suurem linn on Stockholm - 700 tuhat elanikke. Keskmine
meeste eluiga on 75 ning naiste - 81 aastat. Kohaliku rahva arv on umbes 83%.
Rahvajuurdekasv on 0,5-0,6%. Kirjaoskamatuid on alla 1%. Välismaalastest
on kõige rohkem soomlasi        ( 2,3% ). Üle 65 aastaseid on
17,5%, üle 80 aastaseid 4,7% üldrahvaarvust.
Rootslaste õppimiskulud on maailma kõige kõrgemate seas.
Samas on ka palju riigitoetusi hariduse saamiseks. Gümnaasiumi astuvad
rohkem kui 90% õpilastest. Samuti riik hoolitseb ka kodanike tervisest.
Ka siin saavad inimesed suured riigitoetused. Sellepärast suremus ongi
üks madalamaid maailmas: kuus surnut tuhande sündinute kohta.
MAJANDUS
Majandusarengu järgi kuulub Rootsi Esimesse Maailma (e. Põhja
Riikide hulka). Rootsi majandus on kõige suurem Skandinaavia riikides.
1994.
aastal näis riigieelarve järgmiselt:
SISSETULEK        47.9 miljardit USA dollarit
VÄLJAMINEK       70.9 miljardit USA dollarit
     
RKP ühe elaniku kohta on üks suuremaid maailmas: 22 000 USD.
RKP harude järgi võib näha diagrammil 1.
Sellest samast diagrammist võib näha, et teenindusharud
hõivavad umbes kaks kolmandikku kogu RKP-st.
Keskmine kuupalk on 1100 USD ning tulumaks on sõltuvalt kuupalgast
31-46%.
     KULUTUSED PEREKONNA EELARVES (keskmised, %-des kuupalgast)
     
Elamu, k.a elektrienergia ja kütus32 %
Toitlustamine, k.a kodust väljas17 %
Transport15 %
Meelelahutused9 %
Riietus ja jalatsid6 %
Mööbel ja kodutehnika6 %
Alkohoolsed joogid ja tubakas5 %
Hoolitsemine laste ja vanurite eest, ravimine3 %
Muu7 %
Töötute arv on meeste hulgas 7,7% ja naiste hulgas 7%. Põhilised tööstusharud on mootorsõidukite tootmine ( Rootsis on sõiduautosid 3 619 000 tk. Ja see on kuueteistkümnes näitaja maailmas), mets ja puidutooted, täppismehaanikatooted (elektroonika, kuullaagrid jt), ümbertöödeldud toiduained. Kõikide metallide ammutamine toimub Rootsi põhjaosas, mägedes, ülejäänute harudega tegeldatakse lõuna- ja edelaosas, kuna kõik linnad (k.a ka tööstuslinnad) asuvad just seal. Põllumajanduses on domineeriv loomade kasvatamine koos piimatootmisega - need toovad 37% kogu põllumajanduse tuludest. Põllumajandusega tegeldatakse põhiliselt kagu osas, kuna seal on madalik, mis võimaldab sellega tegeleda. VÄLISMAJANDUSLIKUD SIDEMED 1995. aastal astus Rootsi Euroopa Liitu (EL) ja sellepärast praegused põhilised äripartnerid on EL liikmed. Eksportimispõhiliigid on: masinatooted, mootorsõidukid, paberitooted, mets ja puidutooted, tooted rauast ja terasest, kemikaalid, nafta ning naftatooted. Ekspordi partnerid on EL riigid, eriti Saksamaa, Suurbritannia, Taani, Prantsusmaa, Soome ning mõned teised riigid nagu USA ja Norra. Importeerimise põhiartiklid on: masinaehitustooted, nafta ning naftatooted, kemikaalid, mootorsõidukid, raud ja teras, riietusesemed ning toiduained. Impordi partnerid on põhiliselt samad mis ka ekspordi omad. KASUTATUD ALLIKAD - Svenska Institutet (Rootsi Instituut) - RKP andmed: World Bank World Tables (Maailma Panga maailma tabelid) - Pindala andmed: 1994 Food and Agriculture Organization Production Yearbook - Microsoftâ Encartaâ World Atlas 1998 Edition